Jaga:     
Seks | Seks

Vabadus tabletikarbis

Äsja tähistas läänemaailm vastuolulist, ent samas revolutsioonilist juubelit. 50 aastat tagasi saabusid müügile esimesed hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ehk pillid, mis andsid naistele tõelise vabaduse otsustamaks emakssaamise üle.

Tõsi, Eestisse jõudsid pillid mõnekümneaastase nihkega, ent nüüdseks on ka meil kättesaadavad kõik uuemad teadliku pereplaneerimise vahendid. “Miks paljud neid ikka veel ei kasuta ja eelistavad aborti?” imestab naistearst dr Kai Haldre ning annab nõu, kuidas oma tervise eest hoolitseda.

Sinu keha abiline või kontvõõras?
Linnalegendid pillide kõrvaltoimetest on kerged tekkima ja visad kaduma. Pealegi on meie ühiskonnas järjest rohkem inimesi, kes soovivad elada võimalikult loomulikku ja keemiavaba elu.
“Naine, kes tarvitab hormonaalseid preparaate, peab arvestama, et tema keha saab iga päev lisaaineid. Seetõttu võib organism teatud situatsioonides ja teiste ravimite koostoimel käituda teisiti kui ilma pillideta,” ütleb dr Haldre. Ta paneb naistele südamele, et nad tervisekontrollis käies või esmaabi vajades mainiksid, et kasutavad hormonaalset rasestumisvastast meetodit.
Lisahormoonidel on naise organismile teatav mõju. Samas ei tunne suurem osa hormonaalse meetodi tarvitajaid ennast kuidagi teistmoodi või kui, siis pigem paremini – kaovad menstruatsioonidega seotud vaevused, näonahk ja juuksed muutuvad kaunimaks. Peavalu, meeleolumuutused ja tupekuivus võivad esineda pillide võtmise alguses, kui keha alles harjub uut moodi talitlema.
Kui kõrvalnähud paari kuu möödudes ei kao, on mõistlik pöörduda arsti poole, sest valitud vahend inimesele sel juhul ilmselt ei sobi. “Mõnedes pillides on hormoonide kogus isegi väiksem, kui naise enda keha tavapäraselt toodab, ja see võib tunda anda kehaliste vaevustena,” selgitab Haldre.

Kuidas pillid keha mõjutavad?
Tavapäraselt hoolitsevad naiselikkuse eest kehas munasarjad, mis toodavad naissuguhormoone. Pillitarvitaja vereringesse jõuavad needsamad hormoonid, mida naise organismgi toodab. Lisatud hormoonid annavad signaali ajuripatsile, mis omakorda teatab munasarjadele, et tuleb oma igapäevane tegevus ajutiselt katkestada. Kui lisahormoonide manustamine lõpetada, munasarjad “ärkavad” ning hakkavad toimima nagu tavaliselt.
Kas võib juhtuda, et keha unustab pikaaegse pillitarvitamise järel ära, kuidas ise hormoone toota? Dr Haldre sõnul sellist ohtu ei ole. “Paari kuu jooksul pärast pillide võtmise lõpetamist taastuvad keha funktsioonid ja iga terve naine võib soovi korral rasedaks jääda.”
Küll aga möönab doktor, et vahel võivad pillid varjata juba varasemat viljatust, mis ilmneb sageli alles siis, kui naine tõepoolest soovib last saada, ent see ei õnnestu. “Viljakust mõjutavad paljud tegurid. Kui pillid põhjustaksid viljatust, siis oleks see ammu selgunud ja neid poleks nüüdseks 50 aastat kasutatud,” lisab ta.
Pigem kajastavad uuringud vastupidist – pillide tarvitamine võib kehale hoopis soodsalt mõjuda. “Laialdaste uuringutega on tõestatud, et pillitarvitajatel väheneb emaka- ja munasarjavähi risk. Viimane on eriti oluline, sest seda haigust on keeruline avastada ja enamasti jõuame sellele jälile liiga hilja,” ütleb Haldre. Riskid võivad tekkida, kui naisel on juba niigi kehv tervislik taust ja hormonaalne vahend süvendab olemasolevaid soodumusi. Näiteks ei sobi kokku suitsetamine ja pillid, kuigi siin tuleneb peamine oht sigarettidest, mis sisaldavad mitmesuguseid mürkaineid.

Emad ei osanud unistadagi.
“Kõige olulisem, mida pillid on naistele andnud, on kontroll oma elu ja valikute üle. Seda ei tohi alahinnata,” rõhutab Kai Haldre. “Loomulikult ei väida ma, et pill on imerohi, mida kõik naised peaksid tarvitama. Ent kui valida on soovimatu raseduse ja abordi või pillide vahel, siis millest me üldse räägime?”
Maailmas teostatud uuringud näitavad, et pillid on naise vabadust ühiskonnas tunduvalt kasvatanud. Naisel on võimalus valida, millal, kellega ja mitu last ta saada soovib. Kuna pillid võimaldavad seksuaalset vabadust nautida ilma emaks saamata, on naiste majanduslik toimetulek paranenud. Jääb rohkem aega iseenda arendamisele ja saab kauem õppida, mis omakorda tagab naistele paremad töökohad ja sissetuleku.
Aga... kas on võimalik, et kusagil eksisteerib looduslik alternatiiv, millel pole ainsatki lisatoimet ja mis on sama tõhus kui pillid? Dr Haldre: “Kui selline vahend oleks olemas, siis me kõik ilmselt kasutaksime seda. Muidugi võib lugeda ohutuid päevi ning arvestada ovulatsiooniaega. Olen alternatiivsete lahenduste poolt, kui see keha toetab ning kui meetodi altvedamise puhul sünnitatakse siiski soovitud laps. Ent kui valida on abordi või pillide, plaastri ja tuperõnga vahel, siis olen kindlasti viimaste poolt.”
Dr Haldre rõhutab elu prioriteetide paikapaneku vajalikkust. “Räägime küll rasedusvastastest vahenditest, ent tegelikult on suurima rõõmu allikas siin elus enamiku jaoks ikkagi lapsed.” Seepärast ei tasu esimese lapse saamist lõputult edasi lükata – keegi meist ei tea, kui palju viljakaid aastaid talle antud on. Iga naine, kes soovib emaks saada, võiks selle teema enda jaoks selgeks mõelda ammu enne 30. eluaastat ja asuda õiges suunas tegutsema.

Uuema aja valikuvõimalused

Bioidentset östrogeeni sisaldavad pillid

Uued “imepillid” sisaldavad östrogeenist toodetud ainet, mis ainevahetuse käigus muutub peaaegu identseks keha enda hormooniga. Kombineeritud rasedusvastane vahend viib kehasse nii östrogeeni kui ka progestogeeni. Kuna tegu on koostiselt loodusliku hormooni peaaegu identse teisikuga, on võimalikud kõrvaltoimed väiksemad, ent tõhusus sama suur kui teistel pillidel.

Tuperõngas
Rõngas asetatakse kolmeks nädalaks tupe ülaossa ja see vabastab vereringesse aeglaselt kaht naissuguhormooni. Hormoonide kogus on väike, rasedusest hoidumise efektiivsus suur. Kui rõngas on paigas, võib selle nädalateks unustada, ent neljandal nädalal soovitatakse see eemaldada ja organismile seitsmeks päevaks “puhkust anda”. Seejärel on vaja paigaldada uus rõngas. Kui tuperõngas seksimise ajal tunda annab ja ebamugav tundub, võib selle natukeseks eemaldada, ent kindlasti mitte kauemaks kui kolmeks tunniks.

Plaaster
Hormonaalne plaaster asetatakse nahapinnale ja jäetakse sinna nädalaks. Soojusele reageeriva plaastri kleepepind sisaldab toimeaineid, mis imenduvad läbi naha vereringesse pidevalt. Järjestikku kasutatakse kolme plaastrit, seejärel tuleb “puhkenädal”. Et nahk on võrreldes limaskestaga paksem ja toimeainetel sellest keerulisem läbi pääseda, eritab plaaster teiste hormonaalsete vahenditega võrreldes mõnevõrra rohkem hormoone.

Emakasisene hormonaalne vahend
T-kujuline vahend paigaldatakse emakasse menstruatsiooni ajal ja see takistab rasestumist kuni viis aastat. Vahend eritab vaid üht hormooni, mis toimib eeskätt emaka sees ega mõjuta organismi tervikuna. See ei pärsi ovulatsiooni, mis tähendab, et naise munasarjad jätkavad tavapärast tööd, ent emaka limaskest muutub õhemaks, mis takistab rasestumist.
Emakasisest hormonaalset vahendit soovitavad arstid kasutada siis, kui naisel on püsipartner, sest kõikvõimalikud haigused ja infektsioonid avalduvad vahendit kasutades tunduvalt raskemal kujul kui muidu. Sobib kõigis vanustes naistele, ka teismelistele.

Rasestumisvastane implantaat
Mujal maailmas on juba kasutusel naha alla paigaldatav implantaat, mis kolme aasta jooksul doseerib vereringesse väikeses koguses progestogeeni. Eestisse jõuab see vahend alles järgmise aasta lõpus.
 

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid