(Krõõt Tarkmeel)
Jaga:     
Elustiil | Eksperiment

EKSPERIMENT: ühe kuuga meistersäästjaks?!

Kuidas oma finantsasjad joonde saada? Otsustasin uurida, kuhu kaob raha ning kas kõik mu kulutused on ikka vajalikud. Võtsin ette säästukuu!

Säästukuu mõte on lisaks säästmisele vaadata üle ka oma senised harjumused. Võib-olla on sul harjumus iga päev üks latte kaasa osta? Hommikune 2.50 maksev piimakohv teeb kuus umbes 75 eurot, aastas 900 eurot! Kui oled proovinud kuu aega ilma nendeta olla, võib see õnnestuda ka ülejäänud 11 kuul või isegi kogu elu.

1. Vaata kulutustega tõtt

Igaühel on väljaminekud ja kohustused, millest viilida ei saa – kodulaen ja autoliising, kulutused eluasemele ja toidule, lasteaiamaks jne. Ning siis veel kulutused, mis pole hädavajalikud, kuid milleta elul poleks justkui seda õiget mekki ja kvaliteeti. Pangakonto väljavõte ei valeta, sest 98% juhtudest maksan kaardiga. Võtan ette sama ajavahemiku eelmisel aastal, et näha, kui palju ja millele siis raha kulus. Olen hämmingus, sest kulukategooria “sest olen seda väärt” moodustab kenakese summa. Lõunad töökoha kohvikus, õhtusöögid sõbranna või perega, kino, spaa, teater...

Panen paika säästukuu reeglid:

1. Ma ei söö väljas! Vajadusel pakin lõuna kaasa.

2. Loobun tasulisest meelelahutusest.

3. Ei osta uusi riideid, kingi-kotte, aksessuaare ega ilutooteid.

4. Jälgin toidupoes hindu ega pista korvi tooteid, milleta hakkama ei saa.

5. Väldin impulssoste (nagu “Oi kui ilusad tassid!” või “Nii põneva maitsega pähklid!”).

6. Käin jala ja kasutan ühistransporti, mitte ei sõida autoga.

2. Puhastustuli postkastis

Märkan, et õnnelikuks teha lubavaid pakkumisi (loe: üleskutseid tarbimisele) maandub minu e-postkasti ohjeldamatu visadusega iga päev kümneid. Leidke parimad pakkumised! Hinnatormihoiatus! Sull-mull-sull-mull, veepark ja saunakeskus ootavad! Flash sale! Up to 90% off! Ja juba olengi õnge otsas ja klikin plinkivale pakkumisele. Tean, et vaja ju midagi pole, ja kinnitan endale, et ma nagunii midagi ei osta, aga pilgu võiks ikka peale visata. Tagajärjeks? Märkamatult on need klikid näpanud 15 minutit minu ajast, mille jooksul oleksin jõudnud lugeda viis lehekülge raamatust või teha ettevalmistused õhtusöögiks.

Niisiis otsustan lülitada välja igasugused tarbimisahvatlused. Õnneks on mu meilikonto nii nutikas, et eristab asised kirjad promost ja nii osutub võrdlemisi lihtsaks seda osakonda kirjakastis sel kuul mitte avada. Mõne pakkuja puhul otsin üles kastikese “Ei soovi enam pakkumisi” ja vajutan kiiremas korras linnukese.

Tõdemus: pole ahvatlusi, pole probleemi!

3. Poes klapid ette!

Mulle meenub, kuidas ükskord läksin poodi kartuleid ostma. Kui pärast pilgeni täis toidukotiga koju jõudsin, ütles külas olnud sõber: “Sa pidid ju ainult kartuleid tooma!” Jah, aga seal olid ka ilusad apelsinid ja pomelod on ju praegu nii mahlased. Finantsnõuandjad soovitavad enne poodi minekut koostada ostunimekiri. Mulle on see alati tundunud veidi ahistavana: see justkui piirab mu vabadust läheneda kokkamisele loominguliselt ja nii võib ju ka mõne “hea diili” maha magada. Äkki on täna hoopis hea kala hea hinnaga ja nagunii oleks tervislik kala tihedamini süüa, kuid mul on kirjas hoopis hakkliha? Ent rääkides rahast ja säästmisest, osutub poenimekiri heaks mooduseks hoiduda mittevajaliku korvi kuhjamisest. Lisaks ei satu ma kondama “valede” riiulite vahele. Juurikaosakond, siis lihalett ning seejärel kassasse. Nii kiiresti pole ma ammu poes käinud!

Teiseks heaks viisiks säästlikumalt majandama hakata on hoida vähemalt alguses (seni, kuni harjumus kujuneb) alles toidupoe tšekid ning neid pärast analüüsida. Kas mul oli kõike seda ikka vaja? Ilmselgelt pole kohuke või šokolaaditahvel hädavajalik ost säästukuul (kui üldse!). Olen avastanud topeltsäästuka – raha ja kalorite arvelt!

Kõige tõhusamaks viisiks on aga üldse mitte poodi minna. Mul on välja kujunenud mitu nn meeleheapoodi, kuhu aeg-ajalt uute maitsetega tutvuma põikan. Sel kuul teen kõhu külmaks ning kõnnin neist kaarega mööda. Ka tavalisse toidupoodi satun ma peaaegu poole harvem. Saab küll hommikul ilma piimata.

Tõdemus: kiri paberil distsiplineerib.

4. Ühistransport ja kiired jalad

Ma kahtlustan, et kui need, kes igal hommikul oma neljarattalise garaažist välja ajavad, kas või poolte sõitude asemel jalgsi käiksid, võiksid nad endale pensioniks Vahemere-äärse villa elu kokku säästa. Kas mul on igapäevaseid käike, mida saaks teha ilma autota? Valmib plaan viia suurem laps hommikul lasteaeda bussi ja väikese jalutuskäiguga.

Kui palju ma sellega kokku hoidsin ja kas unise lapse jala lasteaeda tirimine vääris küünlaid? Meie kodust lasteaeda ja tagasi on 8 kilomeetrit. Auto võtab linnas kütust keskmiselt 6 liitrit 100 km kohta ja laps käib lasteaias umbes 20 päeva kuus. Ühes kuus sõidame lasteaia vahet seega 160 km, milleks kulub umbes 10 liitrit kütust. Praegu maksab liiter kütust 95 eurosenti. Arvestamata juurde muid autokulusid, kulub nendeks sõitudeks ligikaudu 10 eurot. Jah, pealtnäha pole just teab mis sääst, ent tsiteerides üht investeerimiskoolitust: kes väiksematest summadest lugu ei pea, ei saa kunagi suuremate perenaiseks. Ja ärgem unustagem, et see on vaid üks väike sõit päevas. Liida juurde sõit tööle, sealt kohtumisele, vahepeal parkimine kesklinnas, õhtul poodi, siis lapsele järele... Kogu kütustšekid kokku, lisa neile hooldus- ja parkimiskulud ning korruta 12ga. Siis näed, kui palju raha auto aastas neelab. Nii mõnigi on selle peale oma auto ökonoomsema vastu vahetanud või maha müünud.

Muideks, need bussiga ja jalgsi lasteaias käigud kujunesid täitsa toredaks ja kasulikuks. Sain lapsega maailma asju arutada ning pooltel hommikutel panin selga trenniriided ja jooksin pärast koju. Nii sai ka virgutav hommikune trenn tehtud!

Tõdemus: väikesed säästud kasvavad suurteks.

5. Kokka kapid tühjaks

Tatrajahu, nisujahu, odrajahu, kaerajahu, rukkijahu, tangud, herned, nuudlid, helbepakid, makaronid, must riis, basmati riis, sushiriis, riis risotoks, riis paellaks, kotikesed seemnetega – mida kõike need kapiuksed ei varja! Ja kama! No miks on mul kapis viis pakki kama? Alustan teraviljakampaaniaga ning kus häda kõige suurem, seal Google kõige ligem. Hmm, kikerherned? Ja juba ongi leitud: kikerhernekotletid seemnetega! Kusjuures kõik vajalikud komponendid on kodus olemas.

Üllatun, kui uskumatult loominguliseks, avastamis- ja katsetamisrõõmu pakkuvaks ning mitmekesiseks võib üks säästukuu osutuda. Mida kõike saab teha näiteks kamast! Kamaküpsised, kamatort, kamapliinid, kamatarretis, kamamagustoit banaaniga jne. Selleks, et kooki teha, ei pea jooksma poodi šokolaadi, toorjuustu, vahukoore, kohupiima või martsipani järele. Käivitub smuutivabrik, sest avastan, et eelmisel suvel jääkambrisse pistetud marjadest on pooled veel alles. Ja loomulikult rändab vitamiinijooki ka kama!

Tõdemus: alati leidub alternatiiv.

6. Boikott kohvikutele

On kolm asja, millele mul pole kunagi kahju raha kulutada: teatripiletid, juuksur ja hea toit. Säästukuu reeglid välistavad aga väljas söömise ja tasulise meelelahutuse. Ja just nüüd on mu muidu alati nii hõivatud sõbrannal aega mind kinno kutsuda – tuleb SMS: piletid on olemas, võtan su peale! Istun sõbranna ostetud piletiga kinosaalis ja tunnen süüd. Luban endale, et rohkem seda ei juhtu, kuigi just praegu jooksevad kinos aasta parimaid filmid. Jah, meenub naine, kes tahtis hakata dieeti pidama, aga poes müüdi imeodavat jäätist ja ta ostis terve kasti.

Tõdemus: alustamiseks on täna parem kui homme ja homme parem kui ülehomme. Ära venita!

7. Spordiklubi või YouTube?

Kaalun pikalt, kas säästukuul on treeninguklubi liikmemaks liigne kulutus või siiski investeering. Jooksmine ja kiirkõnd terviserajal ei maksa ju midagi ning isegi atribuutika harjutuste sooritamiseks on paljudes kohtades raja äärde üles pandud. Kodus on mul trennipall, hantlid ja isegi vahurull. Youtube on paksult harjutusi ja trennivideoid täis ning ühest telekanalist jookseb hommikuti trennisaade. Ma ei raatsi siiski loobuda särasilmsete treenerite pingutama innustavatest sõnadest ja rühmatrenni endorfiinilaksust. Kuu lõpus näitab trennipäevik, et olin usinam trenniskäija kui eelmisel kuul; rahakeeles: soodsam tükihind.

Tõdemus: jälgi tükihinda, mitte soodukat!

8. Reid riidekapis

Kellele ei meeldiks saada häid asju soodsamalt? Võib vist öelda küll, et põen mõõdukat kuni raskekujulist allahindlussõltuvust. Oma kapi sisu takseerides tõden, et lisaks riietele, mida ma pole kandnud aasta või isegi mitu, on seal veel neid, mida ma pole kordagi kandnud, mõnel hinnasiltki küljes. Ilmselgelt kõiki neid appi-kui-ilus-mul-on-seda-kohe-nii-väga-vaja-asju pole siiski nii väga vaja.

Tõdemus: seitse korda mõtle, üks kord osta.

9. Tasuta tarkust

Lubasin sel aastal käia iga kuu vähemalt ühel koolitusel. Kes teemat uurinud, teab, et pole mingi kunst maksta päevase tarkusenõudmise eest sadu eurosid. Kuna aga enda harimine on üks parimaid investeeringuid, olen ma paraku ka selle eelarve lõhki ajanud.

Ülesanne leida tasuta koolitus osutub aga lihtsamast lihtsamaks. Piisab vaid hommikul korraks sotsiaalmeediasse kiigata, ning koolituskutsed hakkavad vilkuma siin ja seal. Ole vaid naine ja pane ennast kirja ning mine kohale! EBSi BeWise’i tasuta loengud ja seminarid, Tallinna Ülikooli spordi- ja terviseteemalised loengud pisikese raha eest, LHV investeerimiskooli kevadseminarid jne. Mõne minutiga olen registreerunud viiele koolitusele. Ja millal ma viimati raamatukogus käisin? Muidugi on tore toetada kirjastusi ja autoreid, aga iga soovitud raamatut ei pea ju ka ostma, eriti kui eelmisedki koju ära ei taha mahtuda.

Tõdemus: hoia silmad lahti ja otsi võimalusi.

10. Ise ilutegija

Juba mitmendat hommikut tuletab tume vonklev triip pealael meelde, et ma pole jõudnud kaks kuud juuksurisse värvi värskendama. Kaalun, kas helistada juuksurile kohe või venitada veel kaks nädalat, et likvideerida olukord pärast eksperimenti. Lahenduse teeb ootamatult lihtsaks see, et leian kosmeetikasahtlis sobrades kunagi kingituseks saadud puuderjuuksevärvi, millega võib edukalt juuksejuured üle võõbata. Polegi enam väga hull! Käiku läheb venitamistaktika.

Veelgi põhjalikumalt sahtlisse kaevudes avastan veel nii mõnegi purgi, mis sinna ununenud. Need lähevad käiku, sest just nüüd tekib vastupandamatu soov ennast veidi poputada. Koorin, maskitan, kreemitan – topsikud tühjenevad ja tunnen erakordset rõõmu endale võetud ajast ja sellest, et riiulisse lisandub õhku.

Jõuan otsaga taas mõtteni, kuidas ostmis- või saamisrõõm võib teinekord olla isegi suurem kui asi ise. Äkki mul ikka pole seda uut meigialuskreemi vaja, vaid saan oma senise niisutajaga hakkama, ning vahelduseks võib ju keha ka lihtsalt kuivharjates koorida?

Tõdemus: naudi seda, mis sul juba on!

7 säästukuu õppetundi

1. Koos raha säästmisega võib säästa ka muud, näiteks aega, kaloreid, isegi tervist ja närve.

2. Õpid oma tegelikke vajadusi ja oste põhjalikumalt läbi kaaluma.

3. Säästmine õpetab rohkem hindama seda, mis sul juba on või mida oled kannatlikult oodanud.

4. Muutud leidlikumaks ning võid avastada asju, mida varem pole proovinud.

5. Suurpuhastus riide- või köögikapis korrastab ka mõtteid.

6. Leiad rohkem aega tegevusteks, milleks seni pole mahti olnud.

7. Ka ilma rahata võib koguda häid teadmisi ja elamusi, mis teevad õnnelikuks.

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta mainumbris.

Loe ka neid lugusid