(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Tervis

Antibeebipillide ohtlik varjukülg

Beebipillid on ühed popimad rasestumisvastased vahendid kogu maailmas ja samamoodi ka Eestis. See aga ei tähenda, et nende kasutamine oleks alati lust ja lillepidu.

Tänapäeval kasutatakse kaht tüüpi rasestumis­vastaseid tablette, mis erinevad koostise ja toime poolest. Harvem võetakse minipille, mis sisaldavad vaid kollaskehahormooni. Sagedasemat tarvitust leiavad kombineeritud pillid, milles on kaks naissuguhormooni. Samasse rühma kuuluvad rasestumisvastane plaaster ja tuperõngas. Vastunäidustused, toime ja kõrvalmõjud on kõigil kolmel meetodil sarnased.

Palju on räägitud, et peale raseduse ärahoidmise on pillidel ka muid kasulikke omadusi ning et nende tarvitamine näidustuste kohaselt ei tee tervisele kahju. Siiski tekib aeg-ajalt küsimus, kas vahelesegamine hormoonide maailma organismile tõesti jälgi ei jäta.

Mees ajas arstile

Kristina (22) alustas pillide tarvitamist 16aastaselt ja võttis neid kokku kolm aastat. “Kõik need aastad jäin truuks Yasminelle’ile. Ma pole eriline katsetaja, eriti kui jutt käib ravimitest,” räägib Kristina. Tema sõnul ei rääkinud arst retsepti välja kirjutades ühestki ohust ega kõrvaltoimest. Üsna pea hakkasid aga ilmnema kõrvalmõjud: “Esimestel nädalatel iiveldas hommikuti, vaevlesin alakõhuvalude käes, päevad olid äärmiselt valulikud, kaal kõikus pidevalt, tujud käisid üles-alla, seksiisu oli täiesti kadunud.” Hoiatavaid märke lisandus veelgi, kuid Kristina ei osanud nii noorelt sellistele asjadele tõsisemat tähelepanu pöörata.

Lõpuks ajendas neidu pillidest loobuma tema elukaaslane, kes soovitas kallimal minna naistearsti vastuvõtule, et leida uus ja parem lahendus. Arsti juures aga selgus, et üks Kristina munasari ei tööta enam.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse