(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

5 olukorda, millal ei tohiks vett juua

Tavaliselt soovitatakse meil rohkem vett juua, kuid ühegi tervisliku harjumusega ei tasu liialdada. Leidub mitu olukorda, kus vett juua ei tasu.

Kui oled juba palju vett kaaninud.

Seda juhtub küll harva, aga on võimalik juua nii palju vett, et see hakkab tervist kahjustama. Liigjoomine võib põhjustada hüponatreemiat ehk veemürgistust, mis ohustab näiteks maratonijooksjaid, kes rajal liiga tihti joovad. See võib põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja isegi surma.

Kui su uriin on värvitu.

Kuidas teada, millal oled piisavalt vett tarbinud? Lihtne lahendus on heita pilk WC-potti. Kui uriin paistab värvitu, tasub veejoomist vähendada. Tumekollane toon aga vihjab sellele, et on vaja rohkem juua.

Kui lõpetasid suure eine.

Enne söömist tasub juua klaas vett – nii ei tundu kõht enam nii tühi ja tarbid vähem kaloreid. Pärast suurt einet või selle ajal mõjub suur kogus vett aga samal põhjusel hoopis halvasti, sest kõht tundub veel rohkem punnis.

Kui teed pikalt väga väsitavat trenni.

Higistades kaotame elektrolüüte nagu kaaliumit ja naatriumit. Kui higistad kõvasti, on kehal vaja neid toitaineid tagasi saada, aga paljas vees neid ei leidu. Paremaks lahenduseks on spordijook või kookosvesi, mis sisaldab naatriumit, kaaliumit, magneesiumi ja C-vitamiini, kuid vähem kaloreid.

Kui veele on lisatud magusaineid.

Suhkruga või suhkruasendajatega magustatud jook ei lähe enam puhta vee alla kirja ega mõju kaugeltki nii hästi. Kui vajad, et joogil oleks mingi maitse, siis lisa seda parem ise, pannes vette sidrunit, laimi, kurki, arbuusi, marju või maitsetaimi.

Loe ka neid lugusid