2
fotot
(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

SUHE KOLLEEGIGA – muinasjutt või katastroof?

“Kellega ma siin firmas magama peaksin, et uus klammerdaja saada?” kõlab üle avatud kontori lõbus naisehääl. “Püherda siis tegevjuhi asemel sekretäriga, tema teab paremini, kus meil kontoritarbed on...” sisistab keegi vaevukuuldavalt.

Mina situatsiooni tunnistajaks küll polnud, vaid kuulsin anekdootlikku tõestisündinud lugu ühes õhtusöögilauas. Teema algas aga hoopis sellest, kui paarid üksteiselt uurisid, kes kuidas tuttavaks sai. Vaid ühed tundsid ülikooli kaudu, ülejäänud neli paari olid tutvunud erinevatel tööga seotud põhjustel. “No mina olin Veiko ülemus,” tunnistas üks naine häbelikult ning see vallandaski sõbraliku lõõpimise teemal “Karjäär läbi voodi”.

Töökohalt alguse saanud või seal õitsevad suhted (ja oo õudust, ka abieluvälised kõrvalsuhted!) on tänapäeva maailmas levinud nähtus. Pole ka imestada, kui nii mõnigi meist näeb töökaaslasi rohkem kui peret või sõpru ning töövälisel ajal polegi jaksu muuks kui kodus vegeteerimiseks. NBC uudisteportaali sõnul on Ameerikas vähemalt mingil eluetapil töö juures kellegagi liini ajanud lausa 59% inimestest. See ei tähenda muidugi, et tegemist on vaid pinnapealse tiivaripsutamisega – CareerBuilderi küsitluste tulemused näitavad, et tervelt 31% kontoriromanssidest lõpeb abieluga. Kas teadsite, et ka näiteks Barack ja Michelle Obama tutvusid töö juures? Nimelt oli Barack ühes advokaadifirmas praktikal ning Michelle tema juhendaja.

50 koopiapaberi varjundit

CareerBuilder väidab ka, et kontorisuhetest 18% areneb otsese ülemuse ja tema alluva vahel. 28% vastanutest hakkasid liini ajama lihtsalt kellegagi kõrgemalt positsioonilt. Miks? Kas meid võlub võimsate meeste ja naiste karisma?

“Meil lihtsalt tekkis kohe esimesel kohtumisel hull tõmme,” põhjendab endine müügiassistent Sille (29) afääri ülemusega. “Ta tundus selline... seksikalt arrogantne. Kui miski ei meeldi, siis kohe ütleb. Teab, mis tahab. Mees!”

Afäär võttis filmilikke pöördeid – ülemus tegi kalleid kinke, millest kellelegi rääkida ei tohtinud, tööreise pikendati alati kahe salajase romantikast nõretava päeva võrra, väljaspool töökeskkonda kohtuti “kogemata” terviserajal... Lõpuks sai ülemuse naine siiski haisu ninna ning jättis mehe maha. “Meie ajasime liini ikkagi edasi,” ütleb Sille. “Kui kollektiivi eest pidime asja endiselt salajas hoidma, siis naise eest enam mitte. Võisime lihtsalt minu juures kokku saada ega pidanud mingeid lolle vabandusi leiutama.”

Uues situatsioonis sai Sille aga ruttu aru, et kogu põnevus oligi seisnenud vajaduses suhet varjata: “Ega ta ilma selle sunduseta mingi romantik polnudki. Milleks kulutada raha kahepäevasele komandeeringupikendusele, kui saad lihtsalt teise juurde koju minna? Istusimegi kogu aeg minu pool ja vahtisime filme.”
Ettevõtte hierarhiakontekstist välja võetud direktor ei mõjunudki enam otsusekindla retroseksuaalina, vaid osutus eraelus Harju keskmiseks diivanikartuliks. See polnud see, mida Sille oli otsinud, ja ta lõpetas suhte. Mees läks tagasi oma endise naise juurde ning sealt algas keeruline võimumäng. “See proua tahtis, et mind lahti lastaks. Ülemus ei saanud seda teha, sest ma olin väga hea töötaja. Nii ta siis lihtsalt proovis mu elu võimalikult ebamugavaks teha, et ma ise ära läheksin. Algul sõdisin vapralt vastu ega teinud temast välja, aga lõpuks otsisin siiski uue koha.”

Võib-olla oled ka sina selline, kel ülemuse läheduses põsed õhetama löövad? Kujutad salajastes unelmates ette, kuidas ta sulle rannal pikutades šampanjat tellib ja enesekindlalt terve teie õhtu ära planeerib nagu James Bond? Arvatavasti ei tule sulle aga pähegi kujutleda teda muru niitmas, Crocsid jalas...

“Kõrgemal positsioonil olev inimene võib tunduda asjalik, ambitsioonikas ja ennast kehtestav. Võib näida, et just selliste isikuomadustega inimest oledki otsinud – kuniks selgub, et kodus on tegemist pigem passiivse, eemalehoidva ja reserveeritud tüübiga. Ja pettumus kui suur!” arutleb psühholoog ja karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa. Kui ülemus paneb su põlved värisema, siis enne, kui armusegasena tegutsema hakkad, mõtle hästi järele! Tiina annab nõu: “Kui suhted muutuvad intiimsemaks, kui kolleegidevaheline läbikäimine lubaks, tuleb peeglisse vaadata ja endalt küsida: kas see inimene on mulle huvitav töö konteksti puudutavates asjades või on meie ühisosa suurem? Kas meie väärtused klapivad? Mis on suhte tegelik ajend? Kas see on tõeline armastus või põgenemine ebarahuldavast hetkesuhtest?”

Naine ülemusetoolis

Kunagi IT-vallas töötanud Diana (33) lugu on vastupidise suunaga – tema praegune abikaasa ja laste isa oli kõigepealt hoopis tema alluv. “Väga tüütu alluv oli! Esitas liiga palju küsimusi ja muudkui kehtestas end. Algul ta mulle seetõttu ei meeldinud, kuid hiljem hakkasime paremini läbi saama. Kui tööteemalised vaidlused kõrvale jätta, sai kööginurgas askeldades alati nalja ja suhtlus muutus aina soojemaks. Muidugi sõbrannad küsisid, et kas mind ei häiri, et mu silmarõõm on minuga võrreldes nii-öelda “alam”. Üldjuhul meeldib ju naistele tunda, et mees suudab sind igas olukorras kätel kanda. Mina aga nägin seda asja hoopis teise nurga alt. Näiteks nurrus mu tulevane abikaasa mulle kord töö juures pärast koosolekut kõrva sisse, et siin võid sa kamandada, aga täna õhtul kodus olen mina peal. Tal oli iseloomu, et mind ülemusena ära kannatada ja siis kodus end mingitest firmasisestest positsioonidest mitte häirida lasta. Ühesõnaga – armusin inimesesse, mitte töökaaslasesse või tema positsiooni.”

(PantherMedia / Scanpix)

Suhe kui valuuta

On aga ka neid, kes pea uhkelt kuklasse viskavad ja väidavad, et kontorisuhe on lihtsalt mõlemale kasulik tehing ja mitte midagi muud. Näiteks turundusjuhina töötav Reelika (31) leiab, et tal on kõik kontrolli all ning nii ka jääb: “Mõlemad oleme täiskasvanud inimesed ja teadvustame, et meie suhe on lihtsalt lõbu pärast. Tema ei taha end kellegagi tõsisemalt siduda ning mina ei nõua ka midagi. Selline diil sobib mõlemale ja meie tööalane suhtlus on ka kuidagi usalduslikum. Ta annab mulle vastutusrikkaid ülesandeid.”

Aga mis saab siis, kui emb-kumb ära armub? Või leiab endale tõelise armastuse väljaspool kontorit? Vahel võime ju väita, et ei tahagi midagi tõsist, kuid kui meid n-ö pärissuhte nimel kõrvale jäetakse, võib see endalegi üllatuseks siiski negatiivseid emotsioone ja armukadedust tekitada. Oled sa kindel, et ei hakka armukese tähelepanu võitmiseks ootamatuid stseene korraldama? Midagi sellist, mille põhjal sind vallandada saaks? Või mis saab siis, kui sina ise kellegi leiad, aga senine partner pole nõus teie seksilepingu ühepoolse lõpetamisega? Ehk hakkab ta sind töö juures kiusama? Ahistama? Oled sa kindel, et ta pole inimene, kes armastab “lemmikuid” vahetada, ning ühel hetkel ei tule sul pealt vaadata, kuidas sinu asemel käib temaga iga päev lõunal keegi Annika teisest osakonnast?

Kogu suhtetordi mädanenud kirsiks oleks veel avalik skandaal, mis suurettevõtetes töötajatele üldse mitte ebatavaline väljavaade pole. Näiteks figureeris ühe sellesuvise põhiuudisena Saku õlletehases hapuks läinud afäär. Suurem ülemus semmis väiksema ülemusega, miskit läks käärima (ja see polnud mitte ainult siider nende tootmishoones), suurem ülemus laskis väiksema lahti, väiksem läks peakontorisse kaebama ja tagajärjeks oligi igale eestlasele vaatamiseks välja pandud must pesu. Töökoha kaotasid mõlemad ning ilmselgelt ei tule selline jama kasuks ka edaspidisele mainele.

Romantika kööginurgas

Lisaks hierarhiaredelil ülespoole vaatamisele võib liikuda ka horisontaalis. Ülemus võib ju tunduda seksika otsustajana, aga sinuga enam-vähem samal pulgal olev mees jällegi mõistab sind täielikult. Kui sõbrannade jaoks pole enam mingi uudis, et boss on rumal ja elab ikka veel üheksakümnendates ning nende pilk kipub kaugusesse pidama jääma, kui selle teema taas üles võtad, siis kaaskannatav kolleeg kirub hea meelega kaasa. Pealegi on teil ühised eesmärgid ja te lõunatate koos. Võib-olla peate koos ületundegi tegema? Ja kindlasti teab ta üht-teist ka sinu töövälise elu kohta. Pole siis ime, et ühel hetkel võib selline kolleeg kuidagi armsaks saada. Kui ta kohe superseksikas ei tundu, siis oota veidi – küll ettevõtte jõulupeol või suvepäevadel see pärast paari drinki juhtub!

“Kuna töökohal veedetakse tihti suurem osa oma ärkvelolekuajast, on inimlik, et sealsed suhted saavad oluliseks. Kuna näeme kolleege erinevates olukordades, toime tulemas nii võitude kui ka kaotustega, on mõttekaaslus lihtne tekkima – organisatsioonid ju otsivadki sarnaste väärtustega inimesi. Ühiseid teemasid, mida arutada, on palju. Kui oleme näiteks emotsionaalselt häiritud ja meie kolleeg seda mõistab, võib tekkida tunne, et see on mõistmine ja lähedus, mida oleme oma ellu oodanud. Ja mida ehk seni kodust pole saanud,” selgitab Tiina.

On ju ühest küljest tõesti loogiline, et sedasi pikkamisi ja põhjalikult tundma õpitud partner tähendab kaalutletult valitud ning kestvat ja tugevat suhet. Anne & Stiili küsitlusele vastanute seas oli palju neid, kes oma laste isa või abikaasa just kontorist leidsid. Kuid teine võimalus on ju alati ka – midagi läheb nihu ning siis tuleb samas meeskonnas kõigest hoolimata koos edasi eksisteerida.

“Tõsi on see, et töökohal võib sündida päris suhe, mis jääb kestma. Ja siis tuleb see seada elus tähtsaks – vahel tähtsamaks kui karjäär ja töö. Kui aga tegemist on põgenemisega, lähedusvajaduse rahuldamisega, kantakse energia oma pärissuhtest välja ja tagajärjeks võib olla krahh. Inimene ei saa enam tööle keskenduda, sest suhtemõtted röövivad aja. Kodus kuhtuvad pinged mõjutavad omakorda tööle keskendumust ja suhterägastikud võivad segada ka ümbritsevaid kolleege,” ütleb karjäärinõustaja.

Ühesõnaga – kui sa pole valmis seebiooperlikeks situatsioonideks või lausa uue töökoha otsinguteks, hoia oma eraelu tööelust lahus. Kui artiklist sõbrannale räägin, pillab too mulle muretult lõppsõna: “Mulle meeldis üks kutt töö juurest. Me niisama flirtisime, kohtamas ei käinud ega kuskil firmapeol ei suudelnud. Aga võib-olla ka seepärast, et ma sain teada, et ta elab emaga ning ema endiselt peseb ja triigib ta pesu! Sa kirjuta sinna, et kui ma oleks temaga enne deitima hakanud ja alles siis seda teada saanud, oleks see üks tüütumaid lahkuminekuid. Siiamaani pean temaga ju kohtuma! Tinderist leitud veidrikke saab vähemalt pärast kehva kohtingut vältida!” 

69% Anne & Stiili lugejatest on töökaaslasega liini ajanud.

  • 52% neist arvab, et see oli õige otsus.
  • “Juba 8 aastat oleme koos nii tööl kui ka kodus ning meil on kaks armsat last!”
  • “Olime mõlemad vallalised ja flirtisime iga kord, kui kohtusime. Veetsime pärast üht firmaüritust ka vallatu öö, kuid meie suhtlust see ei muutnud. Niisama lõbutsemiseks see jäigi. Ei tundnud, et selles oleks midagi paha olnud!”

31% Anne & Stiili lugejatest on eraelu tööelust rangelt lahus hoidnud.

  • 6% neist aga kahetseb seda.
  • “Kahetsen praegu, et õigel ajal töökohta ei vahetanud ja 20 aastat naiste kollektiivis veetsin!”
  • “Suhe töökaaslasega on lollus, mida ei tohi mitte mingil juhul teha! See võib ringiga tagasi tulla ja julmalt kätte maksta!”

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta oktoobrinumbris.

Loe ka neid lugusid