Jaga:     
Elustiil

Kaks ema, üks pere: "Me pole kaugeltki ainus paar, kes korraga lapsed on saanud"

Ka kahe emaga peredes sünnib lapsi. Vahel lausa mitu tükki korraga. Kuidas üldse jõuavad kaks naist pere loomiseni? Teekondi on erinevaid.

Ma mäletan väga selgelt, kuidas esimest korda tüdrukut suudlesin. See oli kusagil kangi all, me olime üksjagu veini ära joonud ja tulime ühise klassiõe sünnipäevalt. Ilm oli veebruarikuiselt tatine ning tema laulis mulle The Smithsi: “Take me out tonight, where there is people who are young and alive.” Nendesse sõnadesse oli kätketud kogu murdeea ilu ja valu ning temal olid imeilus hääl ja suured rohelised silmad. Ja kusagil olid meie kurjad poiss-sõbrad, kes meid vastastikku maha tahtsid lüüa.

Nagu ma hiljem aru sain, oli see üks üpris tavaline tüdruk-leiab-tüdruku-lugu. Ja muidugi läks meil omavahel kõik metsa. Mis on esimese armastuse puhul samuti üpris tavaline, soost olenemata. Lõpuks läksin hoopis mehele. Ja jäin sinna tubli kümneks aastaks. Mu eelmise, pisut ebastabiilse peika taustal tundus see hea ja turvaline valik. Aeg-ajalt ette tulevate seikluste kohta tüdrukutega väitsin, et oluline on inimene, mitte sugu.

Aga ühel hetkel hakkas midagi närima. Et sugu ikkagi on oluline, lihtsalt mitte meessugu. Siis olid mõned aastad tungi ja tormi, kuni lõpuks tuli Katrin. Põhimõtteliselt siis, kui ma kõige vähem kedagi ootasin.

Kuidas me lapsed saime

Edasi läks kõik juba tavapärast rada pidi: sissekolimine, koos kodu remontimine ja suvalistes kohtades armatsemine, pidudel ja reisidel käimine... Ühel hetkel mõtlesime, et kui üks laps eelmisest abielust on mul juba olemas, siis võiks neid ju veel olla. Muide, suurem poiss enam isegi ei mäleta aega, mil Katrinit meiega polnud.

Heterotuttavad varem ikka küsisid, et kuidas siis nii – lesbid ja lapsed? Ei tahaks nüüd rahvast ehmatada, aga homopaarid on alati lapsi saanud. Lapsed sünnivad väga erineval moel. Vahel saavad kokku gei- ja lesbipaar ning lapsed saadakse neljakesi. Vahel leiab mõni homomees või -naine heterosõbra ja saab temaga lapsed. Kuidas vastutus jaotub, on juba iga pere enda asi. Päris paljud saavad lapsed anonüümse doonoriga. Seda soovitati viljatusravikeskuses korduvalt ka meile. “Et tulevikus jamasid vältida,” põhjendas arst. Jamasid ja kaklevaid vanemaid tuleb ette sageli, nii et tegemist on igati väärt nõuandega.

Meie anonüümset doonorit ei tahtnud. Valisime laste isaks hea tuttava heterosõbra. Esmajoones seetõttu, et sama isa mõlemal lapsel tundus lihtsam kui kaks erinevat. Ehk siis lähtusime eeldusest, et mida vähem inimesi asjasse segatud, seda lihtsam. Ja kuna tema on üsna lastelembene inimene, siis leidsime kiiresti ühise keele.

Kõiki neid igapäevaelu küsimusi arutatakse aeg-ajalt ka samast soost vanematega perede Facebooki-grupis: kust leida kaksikute käru, millisesse lasteaeda laps panna, kas sünnitada Pelgulinnas või Keskhaiglas… Tavapärased mured.

Vahel saame teistega ka kokku. Ikka selleks, et lapsed näeksid samasuguse peremudeliga lapsi. Kord käisime samasooliste perede piknikul. Kohal oli mitukümmend inimest, mitmel oli kaasas rohkem kui üks laps. Pärast sõitsime mu vanemate juurde õhtust sööma. “Kas Tallinna linn organiseeris pikniku?” küsis mu isa naiivselt. Ma pahvatasin naerma.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid