2
fotot
Jaga:     
Tervis

ILUOPI BLOGI | Nüüd on rinnad õiges kohas ja riided sobivad hästi selga!

4. päev pärast operatsiooni

Öösel magan kehvasti, pidevalt ajab köhima ja õues haugub mingi koer. Lürbin läbi une ploominektarit, see aitab kurku pehmendada ja köhast üle saada.

Hommikul vedelen kaua voodis (kui hea, et väikseid lapsi ei ole!!). Proovin midagi isutult süüa. Surun endale sisse rukkileiba, loomalihasülti, keedupeeti ja arbuusi. Pean midagi sööma, et rohtu võtta.

Võtan ära plaastrid, need on täiesti puhtad, ja lähen duši alla. Peale seda teen paljalt mõned pildid. Hirmus lillakirju ja habras on olla. Tissides käib pidevalt mingi elu – selline surin, tunne, et koemahlad voolavad seal sees. Vahepeal tunnen torkeid ja pakitsust, nagu imetaja. Kõhus on ka raseda tunne, selili olles koguaeg miski liigutab kõhus. Väga imelik. :)

Gaase on vähem, peale sööki pole enam plahvatuseelset tunnet, õmblused ei kärise. Peale lõunat läheb ka isu natuke paremaks, tunnen, et paistetus hakkab vähenema, verevalumitesse on tekkinud kollast. Õmblused on hakanud sügelema. Ja päike paistab!

Kuna enesetunne läheb nii heaks, otsustan proovida valuvaigistite vahe pikedamisega. Viielt tunnilt kuuele. Hiljem selgub, et ei olnud eriti tark tegu, sest terve pealelõuna kulub valu mahasaamisele. Nii kui tekivad valud, läheb tuju kehvaks, tekib mingi kahetsus, kurbus. Otsustan jätkata valuvaigistite range viietunnise graafikuga edasi vähemalt paar päeva. Õhtuks läheb valu üle ja tunnen, et kõik saab korda! Tunne läheb kohe nii heaks, et istun arvutisse ja hakkan tööle.

5. päev pärast operatsiooni

Öösel on valus, magan kehvasti, hommikul ärkan vara ja haletsen ennast natuke. Saan kohvi kõrvale isegi pilli lahti. Isu pole, jalutan jälle aias pikki tiire ja kuulan muusikat. Päike on endiselt taevas ja lõunaks on juba palju parem. Aga see on ka viimane „paha“. Edasi on iga järgmine päev aina parem ja rõõmsam.

6. päev pärast operatsiooni

Sel öösel olen veel rahutu, kõhus tulitab valu, justkui tunneks iga õmblust. Selg oli kange ja väsinud ning tugipesu kummid piinavad. Võtan läbi une valuvaigistit ja magan hommikuni. Oma kõige parema päeva hommikuni. Kuuendal päeval ei ole enam äkki väsinud, valu eriti ei tunne, tegin palju tööd, lõunal magasin, sorteerisin kappi, proovisin suveriideid. Nüüd on rinnad ju õiges kohas ja nii tore on näha, kui hästi sobivad riided selga! See andis sellised tiivad, et ühel hetkel avastasin, et pole 7,5 tundi paratsetamooli võtnud. Ja mitte valust ei avastanud, vaid lihtsalt tuli meelde, et midagi on nagu tegemata jäänud. Enne magamaminekut võtsin ette esimese jalutuskäigu õues väljaspool koduaeda.

7. päev pärast operatsiooni

Ja see uus päev on veel kõige parem päev. On jõudu, elutahet, äkki tunnen, et päevad lendavad mööda! :)

Küljed on palju paremad, kõht pole eriti valus, rindadega pole niikuinii probleeme olnud. Võtan edaspidi valvaigistist pool kogust ja iga kuue tunni tagant. Toimib. Paar korda päevas tahaks visata selili ja puhata, lisaks magan igal lõunal paar tundi nagu kott.

Tänasest ei pea magama enam selili ega kõrge rindkere alusega! Saan hakata külgedele rullima – mul on nüüdsest kolm asendit – selili  ja kummalgi küljel.

Loe ka neid lugusid