2
fotot
(Krõõt Tarkmeel)
Jaga:     
Seltskond | Persoon

Klassikatäht Silvia Ilves poseerib värskes ajakirjas alasti

Kui tšellomängija Silvia Ilves (25) sai kolmanda poja, ütles ämmaemand: sina võiksidki aina sünnitada! “Tõsi, mu valulävi on üsna kõrge,” nendib Silvia.

Minult küsitakse sageli, kuidas ma ometi jõuan. Mulle meeldib, kui elu pakub väljakutseid. 15aastasena võtsin pähe kinnisidee, et abiellun oma unistuste printsiga, saame lapsed ja oleme koos elu lõpuni. Kui midagi tahan, pean selle saama! Elutee on teinud keerdkäike ja hetkel tuleb hakkama saada enamasti üksi, aga laste poolest olen äärmiselt rikas naine. Ma ei vahetaks praegust mitte millegi vastu. Kui mu süda on olnud murtud, siis olen saanud tuge perekonnalt ja sõpradelt. Juba lause “Silvia, sa oled hea ema!” lohutab mind ja ma õitsen jälle. Mu isal on kaheksa tütart. Võib-olla saan mina kaheksa poega? Kuigi tütar võiks ikka ka olla. Armastusel pole mu elus siiani pikka iga olnud, ent alati jääb ilusa pere lootus – kõrval kaasa, kellega minna läbi elu.

Olen looduslaps, sündinud ahviaastal Lõvi tähtkujus. Mulle meeldib pärdikuna ronida ja mütata metsas ning võin lõvi moodi lämmatada teisi pealetükkivusega. Olen vintske ja põikpäine. Kuna augustikuus sündinutel on suur ja kuldne süda, antakse neile andeks nende puudused.

Olen pärit range kasvatusega perest, kus loeti toidu- ja õhtupalveid ning käidi igal pühapäeval kirikus. Juba lapsena tõstsin mässu, paariaastasena jalutasin koduaiast välja uitama. Kümneaastasena ehitasin endale metsa nelja puu vahele maja. Teismelisena sõin trotsist soola ja jõin lõhnaõli… Ütlen endale tihti: Silvia, sul on nii palju kaitseingleid! Vaatamata tohutule hajameelsusele ja tormakusele olen alati napilt õnnetustest pääsenud.

Lapsena olin turske tüdruk. Isa kutsus mind Palgitõstjaks, sest tahtsin teda alati aidata. Olen tänini suur maiasmokk. Mulle meeldib hommikust süüa ja eriti kohvi juua kellegagi koos. Ma ei jälgi väga, mida söön. Kui hakata kaalu pärast muretsema ja dieeditama, võib tekkida vastupidine efekt. Võin pärast sauna ette võtta liitrise karbi jäätist ja selle ära süüa. Ja koogid meeldivad mulle – ikka korralikult võised, mitte toortatrast käkikesed. Saan seda endale lubada, sest elu on nii kiire. 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid