4
fotot
Jaga:     
Elustiil

LOE KINDLASTI: 10 nippi, kuidas reisida nagu proff

Mida teeksid, kui sülle kukuks tasuta reis? Hüppaksid rõõmust lakke? Guugeldaksid esimesel võimalusel sihtpunkti? Jookseksid pakkima? Või tabaks sind hoopis koletu stress?

Mina isiklikult läheksin haiglaselt elevile ja teeksin kõike korraga – jookseksin hüpetega pakkima, samal ajal telefonist sihtpunkti guugeldades. Tean aga nii mõndagi inimest, kes vaid viisakusest väikese haleda “jee” kuuldavale tooks ning asuks seejärel kaaluma, kas saaks sugulase enda asemel saata. Rändurihingele tundub see mõistetamatu: kuidas on võimalik, et inimesele ei meeldi reisida?
“Mulle ei meeldi planeerimine, ei oska lihtsalt! Ma viitsin reisida ainult siis, kui keegi on minu eest absoluutselt kõik ära orgunninud. Nagu KÕIK,” tunnistas hiljuti üks inimene, kellega koos tööreisile sattusin. Teine ütles, et ka temale ei meeldi väga seiklemine ja seepärast puhkab ta alati ühes riigis. Ta on sealse eluoluga juba tuttav või noh – arvestades, et ta peaaegu mitte kunagi hotelli territooriumilt ei lahku, tuttav sealsete turismikombinaatide eluoluga. Kolmas oli aga arvamusel, et sihtpunktis olla on iseenesest ju tore, aga sinna saamine on paras tüütus. Kokkuvõttes siis näib, et inimesed ei karda mitte reisimist, vaid võõraid ja ootamatuid olukordi. Aga mida teha, et ootamatusi võimalikult vähe ette tuleks?

Planeeri realistlikult

Hotellireklaam on nagu Instagram – fotodelt tundub, et kõigil käib aina pidu ja pillerkaar, aga ega siis keegi ju nõudepesemisest pilte üles lae. Majutusasutused näitavad samamoodi oma elust vaid kaunimaid hetki ning kasutavad kavalaid objektiive ja nurki, et venitada pikemaks bassein või avaramaks numbritoad. Kui ühe öö hind on jaburalt odav, tasuks ka uurida, ega selle majapoole akende all käi teeremont. Või on need toad hotelli ainukesel renoveerimata korrusel? Kus linnajaos hotell üldse asub? Siin tuleb appi TripAdvisor.com, mis laseb hotellide tutvustuste juurde pilte laadida ka turistidel endil. Mõni telefoniga tehtud pilt võib olla tunduvalt kõnekam kui kataloogimaterjal – eriti kui sellel poseerivad prussakad ja hallitus.

Otsi alternatiive

Kahtlemata on paketireis mugav variant, kuid igale poole ja sulle sobival ajal neid alati ei korraldata. Omal käel hotelli otsides aitab Booking.com. Kui tahad end kohalikuna tunda, mine aadressile airbnb.com. Seal pakuvad sulle päris inimesed ööbimiseks oma kodu, kas siis tervet korterit või külalistetuba. Seega – kui oled unistanud, et kord jood ka sina hommikukohvi pisikeses Pariisi katusetoas, mille aknast paistab Eiffeli torn, siis see leht võib kujutlused reaalsuseks muuta! Üldiselt on Airbnb korterite hinnad hotellide omadest odavamad, kuid samas oleneb kõik linnast ja konkreetsest pesast. New Yorgi lahedaimad korterid konkureerivad juba luksushotellidega.

Kokkuhoid on ostujõud...

...ehk milleks kulutada mõttetult palju hotellile, kui sama raha eest saaks reisil šopata! Registreeri end leheküljel Booking.com ja kindlasti ka mõne suure hotelliketi lehel. Kasutajaid teavitatakse supersoodukatest esimesena või pakutakse üleüldse muule rahvale kättesaamatuid hüvesid.

Lennupiletiralli

Ringleb igasuguseid legende, näiteks et kord sai üks mees kahe euro eest äriklassi pileti Tallinn – Pariis – Rio de Janeiro. Lohutav on teada, et sellised juhtumid tõesti eksisteerivad, ja ma isegi tunnen paari sellist õnnelikku. Reaalsus on aga see, et meil kõigil ei ole aega end lennunduse hingeeluga kurssi viia või pidevalt veebi kammida. Kui sul ühtki eksperdist sõpra pole, aitab HolidayPirates.com. Leht edastab superpakkumisi üle maailma, nii pakettidele ja kruiisidele kui ka lennupiletitele ja hotellidele eraldi. Kuigi tõsi ta on – pärlitele tuleb ikkagi peale passida! Lisaks on paljud “odavad” asjad odavad pigem suhtelises plaanis. Näiteks pakutakse Kariibi mere kruiisi 700 euro eest. Pole just peenraha, aga kui reisi täishind on muidu 3000 eurot, on tegemist siiski korraliku soodukaga.

Ära end üle hinda

Oletame, et leidsid netist superdiili – vaid 100 euro eest Helsingist Londonisse, Londonist New Yorki ja sealt edasi Hongkongi! Vau! Kui pulsi lõpuks alla saad, võiksid uurida, kuhu lennujaamadesse pilet sind viib, millistel kellaaegadel on lennud, kuidas sa sinna Soome saad ja kas kuskil on öeldud, kui kaua igas kohas olla tohid või olema pead? Kui kõik justkui klapib, peaksid endalt siiski küsima: kas ma jaksan? Esimese hurraaga kipume unustama ajavahe ja pisitillukese fakti, et inimene peab ka magama. Seega lõpevad mini-ümbermaailmareisid paljude jaoks siniste silmaaluste ja sassis sisemise kellaga (kurikuulus jet lag). Või tundub Hongkongi vaatamisväärsustest tunduvalt ahvatlevam end kas või lennujaama räpasele põrandale pikali visata. Ka mina olen endale ette kujutanud, et peaksin New Yorgist tulles kindlasti Londonis peatuma ja sõbrannadega kohvitama, kuid päriselus terve Londoni-päeva sõbranna diivanil maha maganud.

Õpi lendama

Uuri, milline on sinu lennufirma poliitika pagasi ja lennule registreerimise vallas. Üldiselt saab ja tasub end tänapäeval lennule registreerida juba netis või iseteeninduskioskis. Letis check-ini tegemine on tihti just odavlennufirmadel tasuline (ning nendel juhtudel on vaja pardakaart ise enne välja printida, muidu maksad veel paberilipaka eest peale!). Turistiklassi reisija võib ära anda ühe kuni 23 kg kaaluva kohvri, ülekilode eest makstav hind on sealjuures krõbe.
Käekott omandab reisi ajaks nime “käsipagas” ning sinna ei tohi toppida ühtki vedelikku täis potsikut, mis mahutaks üle 100 ml. Ükskõik kui kallis sinu 200 ml juuksepalsam ka polnud, ei suuda sa turvatöötajaid veenda seda mitte konfiskeerima. Võid proovida, kuid sellisel juhul võetakse sinult lõpuks koos palsamiga ära ka su eneseväärikus.
Head (kallimad) lennufirmad lubavad naisterahval üldjuhul võtta lisaks käekotile kaasa ka arvutikoti, aga odavlennufirmas võib teenindaja nõuda, et kui need asjad ühte kotti ei mahu, pead ühe ära andma. Kuna nende lennukites filme ei näidata, oleks ju lust oma läpakast midagi vaadata... Muide, ikka veel on lennufirmasid, kes ei luba reisi ajal mobiiltelefoni kasutada, ükskõik kui palju sa ka ei seletaks, et see flight mode’is on.

Paki nagu boss

Minu isiklik pakkimisnipp: kujuta ette, et tuled reisil olles duši alt ja oled täitsa paljas. Mida esimesena vaja läheb? Pesu. Võta kaasa reisi pikkusele vastav kogus pesu. Siis on sul ilmselt vaja ka midagi, mida pesu peale panna. Näiteks midagi universaalset, nagu tumedad teksad, mida saab vastavalt olukorrale kombineerida kas lihtsamate T-särkide või viisakamate triiksärkidega. Must pintsak on iga naise sõber. Ja väike must kleit, mida võib kanda päeval tänavariietusena ja pimedamal ajal aksessuaaride abil õhturiietuseks tuunida. Mis puudutab värve, siis minu viimase aja eelistus on võtta kaasa kohvritäis musti riideid ning mitte valutada pead selle üle, milliseid toone omavahel sobitada.
Ehteid pole aga kohe üldse mõistlik äraantavasse pagasisse toppida. Kohvrid lähevad rändama vahel kogemata, vahel meelega. Mida vähem ahvatlevat kraami seal on, seda tõenäolisemalt keegi seda meelega kõrvale ei pane.
Kui on plaanis lennureisile mingeid vedelikke kaasa pakkida, isoleeri need ilusti kilekotti! Rõhuvahed, kohvri loopimine ja kergesti avanevad šampoonipudelid loovad kõik eeldused suuremat sorti garderoobikatastroofiks. Usu mind, ma tean, millest ma räägin!

Triikimine on nõrkadele

Tõeliselt julged käivad kortsus riietega! Nali. Keegi ei taha kodutu moodi töökohtumisele või romantilisele õhtusöögile minna. Osas hotellides on küll triikimisvõimalused, aga teistes jällegi mitte. Samuti saab lasta rõivaid triikida, kuid see oleneb tärnide arvust ja maksab. Seepärast osta väiksem spreipudel, niisuta kohvrist välja võetud riideid ja pane rippuma (või selga). Kortsumise vastu aitab ka, kui kaasa võetava tavaari voltimise asemel hoopis rulli keerad. Variant C: kohale jõudes lase duširuum metsikult kuuma auru täis ja jäta riidepuul rõivas sinna mõneks ajaks sirguma.

Tõsimeelne turist

Pea igas Euroopa suuremas linnas sõidavad ringi kahekordsed turismibussid. Isegi väikeses Tallinnas on selline. Kontseptsioon näeb ette mingit teatud ringi teatud peatustega. Pilet kehtib samuti mingi aja, tavaliselt terve ööpäeva, ning selle aja jooksul roni peale ja maha, palju tahad. Bussis on giid või kõrvaklappidest kuulatav linna tutvustav jutt. Selle bussi peal võib tavaliselt näha tervet karja pensionäre ning mind mehe ja/või sõpradega. Värk on lihtsalt selles, et see suhteliselt kitš ekskursioon on kõige kiirem ja valutum viis linnast pildi saamiseks ning põhiliste vaatamisväärsuste külastamiseks.

Rannaklounid

Sõbranna rääkis mulle meeleoluka loo sellest, kuidas nad mehega romantilisele rannapuhkusele minnes kujutlesid tohutut kirgede tormi ja pikki (heas mõttes) unetuid öid. Abikaasa keeldus aga rannas päikesekreemi peale panemast, sest Eesti mees teatavasti usub end olevat mingi ülikõva raudmehe. Loomulikult leidis tõestust asjaolu, et Eesti mees on tehtud samast bioloogilisest materjalist mis ülejäänud inimkond ja saab päev läbi päikese käes vedeledes samamoodi põletushaavad. Kuna nahk ei kannatanud isegi õhukese lina puudutust, sai unetuid öid lausa mitu (kõige halvemas mõttes). Seega – päikesekreem paki kindlasti kaasa ning kui su mees käitub nagu laps, osta mingi sprei, millega teda võimalikult kiirelt ja valutult kohustuslikus korras kokku pritsida.

Fakt on muidugi see, et ükskõik kui kaval sa ka poleks või kui hästi pakiks, võib reisil ikkagi ootamatusi ette tulla. Aga kas ongi nii oluline, et kõik läheks alati, nagu plaanitud? Kõige naljakamad ja huvitavamad reisilood on tavaliselt ikka olukordadest, mis kuidagi oma rada pidi hargnema hakkasid. Vahel tasub meelega ära eksida – võta linna peale minnes kaasa hotelli visiitkaart, veidi sularaha ja laetud telefon ning vaata, kuhu jalad viivad. Küll takso sind koju viib, kui ära väsid, seniks aga naudi oma väikest seiklust!

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta juulinumbris.

Loe ka neid lugusid