(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

Psühholoog õpetab: KEHTESTA END!

Mõned inimesed ajavad julguse ja enesekindluse segi ülbusega, kuid tegelikult on need kaks eri asja. Kuidas kehtestada end nii, et mitte mõjuda kamandava bitchi või vingatsina? Selgitab psühholoog Kärt Kase.

Kuidas delegeerida ilma kamandamata?

Kui suhtumine teise inimesse on lugupidav, siis pole probleemi ka delegeerimisega. Kindlasti aitab kaasa elementaarne viisakus – palun, kas sa aitaksid mind jne. Kamandamisel on negatiivne tähendus alatooni tõttumina olen tähtis ja ütlen sulle, vähem tähtsale, mida sa PEAD tegema. Seetõttu on eriti hea küsida inimese nõusolekut ülesande täitmiseks või vähemalt anda talle tähtaja puhul teatud vabadus.

Kuidas öelda, et sa ei soovi mingit ülesannet täita, kui see ei olegi tegelikult sinu kohustus?

Pean lugu vastutulelikkusest ja abivalmidusest. Kui aga tegu on olukorraga, kus tööd on üle pea ja uus ülesanne liig, soovitan probleem teisele selgeks teha. Eriti ülemusele (või miks mitte ka partnerile), sest siis saab olla konkreetne: mul on praegu laual see ja see asi. Kui sa soovid, et ma mõlemat teeks, siis palun ütle, kumb neist on tähtsam ja millega kannatab oodata?

Kuidas öelda viisakaks jäädes, et sa pole millegagi nõus?

Minu jaoks ei ole viisakus ja mittenõustumine teineteist välistavad. Tulebki rahulikult öelda, et minul on siin eriarvamus ja vajadusel ka, et jään selle juurde. Oluline on põhjendus – see annab võimaluse teisest aru saada. Taas on kõige aluseks lugupidav suhtumine – ei ütlemist on kergem taluda, kui see on lihtsalt oma positsiooni väljendamine, mitte teise halvustamine.

Pea meeles, et teise inimese reageering ei ole sinu vastutada, kui oled ise olnud lugupidav.

Miks on üldse vaja end kehtestada ja oma vajadusi väljendada?

Inimene on rahul, kui ta vajadused (need ei ole siiski sama mis soovid) on rahuldatud. Samamoodi  usun, et inimene on õnnetu, kui ta vajadused on pikka aega rahuldamata. Inimene ise teab kõige paremini oma vajadusi ja seepärast peab neid ka ise väljendama.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta novembrinumbris.

Loe ka neid lugusid