2
fotot
(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil | Eneseareng

PANE KÕRVA TAHA: 5 rahaharjumust, mis teevad rikkaks

“Mehed on paremad majandajad ja edukamad investorid. Naised ei suuda säästa nii palju kui kainelt ja kaalutlevalt mõtlevad mehed. Raha kogumine ja investeerimine on vaid rikaste lõbu.” Eduga rahamaailmas seostub palju aegunud müüte...

Vaadates investeerimisvaldkonna eksperte, võib jääda mulje, et investeerimine on pigem meeste ala. Jah, pea 90% selles vallas töötajatest on mehed. Kuid viimased analüüsid veenavad, et investeerimisega alustajate seas on naisi isegi rohkem ning nad kalduvad ka meestest pisut rohkem säästma. Naised suudavad isegi pikaajalisest investeerimisest rohkem tulu teenida, kuna üldjuhul paigutavad nad raha kauemaks ja stabiilsemalt – nad ei reageeri igale turuvõnkele investeeringute ostmise või müümisega. Seega ajaloolised trendid on muutumas ning ümberkäimist rahaga juhivad eelkõige inimese teadmised ja iseloom. Viimaseid saab aga enda huvides kasvatada!

Mille poolest rahaasjadega targalt toime tulevad naised silma paistavad? Võluvitsaks ei saa olla loteriivõit, ootamatu aastapreemia ega suur palk. Kindlasti on vähemalt üks inimene sinu tutvusringis üllatanud sellega, kui oskuslikult on ta suutnud panna väikese sissetuleku juures raha kõrvale puhkusereisiks või mõne suurema unistuse täitmiseks. Milles tema anne peitub?

On mõned harjumused, mis edukatele rahaasjade juhtijatele omased. Kas või eksperimendi mõttes tasub proovida järgmist.

1. Valin vähemalt kaks unistust, mille nimel raha säästa. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, vahel ei napi mitte raha, vaid eesmärke ja unistusi! Kui oled enda jaoks sõnastanud, mille nimel raha kõrvale panna, oled ka märksa motiveeritum. Kui vähegi võimalik, tasub mõnele unistusele ka konkreetne summa juurde mõelda.

Telia Eesti turundusjuht Elo Võrk (37): “Mõtle sellele, kuidas väiksena kommikotiga toimisid. Kas pistsid kõik hoobilt kinni, peitsid koti ära ja võtsid poole aasta pärast välja või jagasid kommid nii, et iga päev oleks midagi võtta? Mina alustasin trühvlitest ja siis võtsin iga päev järgmise parema kommi, kuni alles jäid ainult lutsukad. Olen praegu samasugune. Mul on mingi raha kuskil alati kõrvale pandud, aga samas on ikkagi aeg-ajalt vaja tagavaradest õngitseda. Eriti kui tuleb mõni “üllatus” – nõudepesumasin läheb katki, autohoolduse arve on enneolematult suur või ilmuvad müügile megaodavad lennukipiletid. Need ootamatud väljaminekud saavad tehtud, aga lihtsalt plaan jääda enam-vähem eelarvesse, rääkimata võimalusest midagi kõrvale panna, on sama reaalne kui jõulukommide söömine jaanipäeval.”

Nordea Riia tootejuht Kristiine Naska (28): “Unistused teeb eriliseks nende kättesaamatus praegu ja täitumise lootus tulevikus. Minul on alates keskkoolist kaks unistustefondi – asjalik ja lõbus. Lõbusasse fondi olen kogunud n-ö nähtamatut raha ehk pannud kõrvale kogu peenraha (mündid ja krooniajal kuni 25kroonised rahatähed) või siis teinud väikseid ülekandeid säästukontole, et põhikonto jääk oleks “ümmargune”. Sedasi tekib rahapuu efekt, kus mõne aja pärast on märkamatult kogunenud raha, et sõita külla sõbrannale Mehhikosse, osta brändikäekott või minna lemmikbändi kontserdile Pariisi. Parim on sellise rahakogumise juures üllatusmoment, kui kergesti raha koguneb, ilma et peaks otseselt millegi muu arvelt koomale tõmbama.

Asjalikku fondi tuleb raha koguda teadlikumalt ning panused on suuremad. Sinna panin raha õpingute jaoks Saksamaal ja Taanis. Oma kodu nimel säästsin, et pangale kodulaenu jaoks omafinantseeringut kasvatada. See oli väga hea harjutus igakuise laenumakse tasumiseks.”
Skype’i arendusjuht Silicon Valleys Svea Koppel (35): “Mul on hulk unistusi, mida soovin kunagi teoks teha just säästude abil. Olen endale lubanud, et kuna töö juures pingutan maksimaalselt, siis peab mul olema ka piisavalt vahendeid, et töörutiinist ja -väsimusest lahti rebida. See võib olla nädalalõpureis perega, puhkus spaas, kontserdid, toiduelamused.”

2. Teen lihtsa ja realistliku eelarve. Eelarve koostamine on ainus viis saada selge ülevaade oma varalisest seisust. Kuid tihti kipuvad innukad alustajad kulusid ja tulusid liiga rangelt või liiga optimistlikult hindama. Kui ülearu üksikasjalik kulude jälgimine muutub väsitavaks ning ebarealistlik tulude hindamine ei vii soovitud tulemuseni, on mõistetav, miks huvi kaob. Kõike ei pea üles kirjutama, pigem võiks lahterdada põhikohustused ja -sissetulekud ning kehtestada näiteks toidu- ja meelelahutuskuludeks kuu maksimum, mida ületada ei soovi. Kui see tundub raske, saab avada pangas eraldi konto just nende kulude tarbeks ning kanda iga kuu sinna just see maksimumsumma, mille oled endale määranud – kui raha lõpeb kontolt otsa, siis ongi kuulimiit täis.

Ravimifirma Lundbeck projektijuht Kaisa Tamm (33): “Kasutan Excelit ülevaate saamiseks oma rahakotis ja pangakontol toimuvast. Alustuseks tuleb kas või paar kuud kõik kulud-tulud kirja panna, mis annab väga realistliku ülevaate, kui palju väljas söömine või “lähen korraks Kaubamajast läbi” kokkuvõttes maksma läheb.”

3. Leian vähemalt ühe võimaluse kokkuhoiuks. Kõigi soovide jaoks ei pruugi kohe raha olla. Mõned kulud on vältimatud, kuid alati leidub kokkuhoiukohti. Näiteks tasub katsetada, kas tehes ühe kuu jooksul kodus rohkem süüa õnnestub raha säästa. Aeg-ajalt võiks võrrelda eri teenusepakkujate hinnakirju ja küsida pakkumisi – ehk saab sama teenust parematel tingimustel teiselt firmalt?
Kaisa: “Et selgitada välja, kus on kokkuhoiukohad, tuleb aeg-ajalt üle vaadata, mida täpselt oma sissetulekuga tehakse, sest harjumused muutuvad. Uue hooaja lähenedes tundub riidekapis kindlasti midagi puudu olevat. Enne poetuurile tõttamist on mõistlik kapis inventuur teha. Nii on minu vajadus igal kevadel uus moekas riidetükk muretseda tublisti vähenenud. Excel selles mõttes armu ei anna, sealt on väga selgelt näha, kui palju neid oi-tahan-seda-kleiti-oste teeme ja mis summa selleks aastas käest kaob.”

Elo: “Minu kainestav hetk oli suvepuhkuse ajal, kui kapid ette võtsin, et üleliigsest kraamist vabaneda. Seda oli nii palju – ja kõige selle eest olin ma raha maksnud! Siis mõtlesin väga tõsiselt, et kui üldse midagi osta, siis mida ja milleks. Jõudsin järeldusele, et ilma elamusteta ei ole äge elada, neid ei saa minult keegi ära võtta ega ma ise ära visata. Hea disaini peale kulutamise annan ka andeks, see võiks ju olla isegi ajas kasvav investeering.”

4. Harjutan kannatlikkust. Rahaasjades ei tuleks teha rutakaid otsuseid, vahel on tark mõni emotsiooniost või muu otsus edasi lükata, et kaugemas perspektiivis rohkem kasu saada. Inimesed kipuvad tegema emotsionaalsemaid otsuseid, kui asi puudutab nende isiklikku raha. Seetõttu tasubki vahel usaldada spetsialiste, kes lähtuvad märksa suuremast infohulgast, kogemusest ja ratsionaalsematest argumentidest. Eriti kehtib see investeeringute kohta, alustajana tasub raha üksikaktsiatesse paigutamise asemel tutvuda ekspertide juhitud fondidega, kus riskid on rohkem hajutatud ja võimalus väiksemate summadega alustada.

Elo: “Oluline on mõista, milline tüüp sa rahaasjades oled, kas julged rohkem riskida ja ise otsustada või oled konservatiivne ja vajad abi. Minu õppetund oli siis, kui nägin finantskriisi ajal oma investeerimisfondi kahanemist kiiremini, kui sulas tänavune lumi. See oli halb. Mäletan, kuidas targad siis nõu andsid: praegu küll ära võta raha välja, osta hoopis juurde. Jumal tänatud, et ma neid vähegi kuulasin. Raha välja ei võtnud ja praegu kahetsen, et juurde ei ostnud.”

(PantherMedia / Scanpix)

5. Panen raha kasvama. Investeerimisega harjunud riikide elanike ajalooline kogemus näitab, et 15 aasta jooksul paigutatud raha elab üle turukõikumised ning toob tulu ka neile, kes valisid vähem riskantsed lahendused. Tuleviku heaolule peaks mõtlema juba nüüd ja kui kõik esmased rahalised vajadused on kaetud ning iga kuu jääb üle kas või 25 eurot, tasub panna see kasvama! Eestis on investeerimisega alustajale üks parimaid viise kolmas pensionisammas, mille investeeringutelt saab igal aastal tulumaksu tagasi ning vajadusel on võimalik raha kasutusse võtta ka enne 55. eluaastat, kui peaks tekkima planeerimata vajadus säästude järele.
Svea: “Minu kuueelarve sisaldab olmelisi kohustusi, puhkusefondi, raha ootamatuteks igapäevaväljaminekuteks ning mingi osa palgast säästan suuremateks tulevikukulutusteks. Kui olen kontole piisava summa raha kogunud, avan hoiuse ning panen selle osa rahast kasvama. Mingi osa teenitud rahast püüan hoida mõne ettevõtte aktsiate ja optsioonidena ning teen nendega hea hinna korral tehinguid.”
Enim võib kohutada investeerimine ehk raha paigutamine pikemaks perioodiks, et 10–15 aasta pärast soovitud tulu teenida. Lähiminevikus oli Eesti väikeinvestoritel vähe võimalusi, et targalt ja korrektselt investeerida. Nii tekkiski väärarvamus, et investeerimine on ainult rikastele.

Praegu pakuvad pangad rohkelt investeerimisvõimalusi, mis ei nõua alustamiseks palju raha, kuid tagavad korraliku hajutatud portfelli. Näiteks investeerides iga kuu 50 eurot 6% keskmise aastatootlusega, ületab investori portfelli väärtus 10 aasta pärast 8000 eurot. Kuna alustada on võimalik ka väikeste summadega, saab seda teha varakult, mis tunduvalt lihtsustab sihtide saavutamist. Näiteks seades endale eesmärgi koguda pensionieaks 100 000 eurot, siis 25aastaselt alustades nõuab see vaid 50eurost igakuist investeeringut 6% keskmise aastatootluse puhul. Kui aga alustada 45aastaselt, nõuab see sama keskmise aastatootluse korral juba 215 eurot kuus.

Nii suur vahe tekib sellest, et investeeringust teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima, parandades lõpptulemust. Selle efekti nimi on liitintress ja selle mõju on väga võimas. Näiteks maailma rikkamaid investoreid Warren Buffet mainib alati liitintressi oma rikkuse peamise allikana. Buffet ei saanud rikkaks kiiresti, vaid järjekindlalt, kasvatades vara pika perioodi jooksul. Alustades 11aastaselt, suutis ta 15. eluaastaks koguda juba 6000 dollarit, kuid esimese miljardini jõudis alles 56aastasena. Praegu on ta 85 ja tema vara väärtus ületab 67 miljardit dollarit – näide liitintressi võimust. Albert Einstein on aga liitintressi nimetanud lausa kaheksandaks maailmaimeks. Seega tasub panna see enda kasuks tööle võimalikult vara. Tuleb vaid unistada, küsida ekspertidelt nõu, teha plaan ja olla kannatlik!

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta märtsinumbris.

Loe ka neid lugusid