2
fotot
(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

ETTEVAATUST: beebipillide varjukülg

Beebipillid on ühed popimad rasestumisvastased vahendid kogu maailmas ja samamoodi ka Eestis. See aga ei tähenda, et nende kasutamine oleks alati lust ja lillepidu.

Tänapäeval kasutatakse kaht tüüpi rasestumis­vastaseid tablette, mis erinevad koostise ja toime poolest. Harvem võetakse minipille, mis sisaldavad vaid kollaskehahormooni. Sagedasemat tarvitust leiavad kombineeritud pillid, milles on kaks naissuguhormooni. Samasse rühma kuuluvad rasestumisvastane plaaster ja tuperõngas. Vastunäidustused, toime ja kõrvalmõjud on kõigil kolmel meetodil sarnased.

Palju on räägitud, et peale raseduse ärahoidmise on pillidel ka muid kasulikke omadusi ning et nende tarvitamine näidustuste kohaselt ei tee tervisele kahju. Siiski tekib aeg-ajalt küsimus, kas vahelesegamine hormoonide maailma organismile tõesti jälgi ei jäta.

Mees ajas arstile

Kristina (22) alustas pillide tarvitamist 16aastaselt ja võttis neid kokku kolm aastat. “Kõik need aastad jäin truuks Yasminelle’ile. Ma pole eriline katsetaja, eriti kui jutt käib ravimitest,” räägib Kristina. Tema sõnul ei rääkinud arst retsepti välja kirjutades ühestki ohust ega kõrvaltoimest. Üsna pea hakkasid aga ilmnema kõrvalmõjud: “Esimestel nädalatel iiveldas hommikuti, vaevlesin alakõhuvalude käes, päevad olid äärmiselt valulikud, kaal kõikus pidevalt, tujud käisid üles-alla, seksiisu oli täiesti kadunud.” Hoiatavaid märke lisandus veelgi, kuid Kristina ei osanud nii noorelt sellistele asjadele tõsisemat tähelepanu pöörata.

Lõpuks ajendas neidu pillidest loobuma tema elukaaslane, kes soovitas kallimal minna naistearsti vastuvõtule, et leida uus ja parem lahendus. Arsti juures aga selgus, et üks Kristina munasari ei tööta enam. “Arst arvas, et põhjus oli pikaajaline pillide tarvitamine ja sellega väga varakult alustamine. Pidin tabletivõtmisest kohe loobuma, et keha saaks taastuda.” Kahe nädala pärast oli naine “omas” kehas tagasi. Kõik muutus taas normaalseks, kuid talle jäi vaid üks toimiv munasari.

Nüüd on Kristina õnneks siiski terve tüdrukutirtsu ema. Ta pole veel enda jaoks õiget rasestumisvastast toodet leidnud ning kasutab seni kondoome: “Ma ei soovita beebipille mitte kellelegi. Tervis peaks siiski olema number üks! Pillid on ikkagi hormoonipomm, mis paiskab kehas segamini kõikvõimalikud loomulikud protsessid.” Kristina ütleb, et tänapäeval leidub piisavalt alternatiive. Ühtegi tabletti ega plaastrit ta enam tarvitada ei plaani.

Liiga kanged pillid

Merilin Taimre (23) on paljudele tuttav tervise- ja elustiiliblogist Paljas Porgand. Merilin hakkas pille võtma 16aastaselt ning tegi seda kokku seitse aastat. Retsepti välja kirjutades arst ühestki kõrvalmõjust ei rääkinud, kuid uuris, kas perekonnas on esinenud vähki. Järgmised arstid kirjutasid peaaegu iga kord talle välja uued tabletid, mis muutusid aina kangemaks – seda põhjusel, et Merilinil tekkisid määrimised ning meedikud arvasid, et senised pillid on liiga nõrgad.

“Olen väga seksuaalne naine ja seksuaalelu on minu jaoks väga tähtis. Aga kui olin mõnda aega pille kasutanud, tegi libiido mulle “aidaa”. Tundsin, et seks ei paku enam mingit huvi,” meenutab Merilin. Ka tujukõikumised ja kaalutõus hakkasid üsna ruttu tunda andma. Selliseid kõrvalmõjusid täheldavad paljud naised. Pärast tabletivõtmises pausi tegemist oli naine kimpus ka aknega. Kui Merilin hakkas taas pille tarvitama, määrati talle nii kanged, et menstruatsioon kadus sootuks. See sai otsustavaks tõukeks pillidest loobumisele.

Nüüd, kus ta pole pool aastat pille võtnud, on menstruatsioonid tagasi. “Eks mu keha ikka veel taastub, aga tahan loota, et kõige hullem on möödas,” tunnistab Merilin. “Seksiisu on olemas ning tujukõikumistest pole märkigi! Praegu kasutan viljakusmonitori Daysy, mis jälgib ja õpib tundma naise menstruaaltsüklit ning näitab 99,3protsendilise täpsusega, kas sel päeval vahekorras olles on võimalik rasedaks jääda. Daysy toimib sama hästi kui hormonaalsed meetodid, kuid erinevalt nendest ei pea naine kannatama kõrvalmõjude all.”

Merilini sõnul ei ole rasestumisvastased pillid kindlasti mitte ohutud: “Soovin, et oleksin juba varem olnud kursis kõigega, mis nende manustamisega võib kaasneda.” Merilin ütleb, et temal läks isegi hästi – paljud naised, kes tema blogi loevad, on kaevanud tervisehäirete ja tüsistuste üle, mida seostatakse just beebipillidega. “Soovitan kõikidel naistel mõista, et pillide võtmine on oma keha loomuliku tasakaaluga mängimine. Seda sammu tuleks hoolega kaaluda. Kas oled võimalike ohtudega kursis? Kas kõrvalmõjud ei kaalu üle tabletivõtmise mugavust? Sest kui seksiisu on kadunud ja tujud laes, kas see siis mitte ei nulli esialgset põhjust pille üldse tarvitama hakata?” küsib Merilin.

Kellele pillid ei sobi?

Kristi Lepp (37) alustas pillide tarvitamist arsti soovitusel umbes 17aastasena, sest tema tsükkel oli korrapäratu. Korra katsetas ta ka hormonaalseid plaastreid, kuid need tundusid liiga ebamugavad. Kristi võttis pille kokku kümmekond aastat ning loobus neist 30aastaselt. Aasta tagasi elas Kristi üle insuldi. “Põhjus on siiani ebaselge. Olen käinud mitme eriarsti juures, kuid keegi pole välja öelnud kindlat põhjust, miks see minuga nii noorelt juhtus.” Kõik arstid on siiski kohe vastuvõtu alguses tõstatanud beebipillide teema. Suure tõenäosusega on pillidel oma osa selles, miks Kristi nii noorelt sellise haigusega kokku puutus. Kuna naine ei suitseta ja ka alkoholi tarbib minimaalselt, siis ei saa tema haigusest rääkida kui tavalisest kõrvalmõjust. Praeguseks on Kristi leidnud hormonaalsetele vahenditele alternatiiviks kondoomi ning hoiab pillidest kaugele.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2017. aasta aprillinumbris.

Loe ka neid lugusid