(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

TÄHTSAD NÕUANDED: vaata järele, kas sinu kodu on ohutu

Triikrauda sa ju ei jäta seina, kui kodust lahkud? Aga akulaadijat stepslisse tolgendama? Pesumasinat käima?

Vaata üle oma kodu ja selle ümbrus, kasutades järgmist nimekirja, mille on koostanud päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg.

SEES

  • Kontrolli, et aknad oleksid lapse jaoks mitteavatavad. Viimase kahe aasta jooksul juhtunud õnnetustes on lapsed alla kukkunud kuuenda ja kaheksanda korruse aknast.
  • Kodumasinaid kasuta vaid siis, kui oled ise kodus. Kõige sagedamini tekitavad tulekahjusid käima jäetud pesumasin ja nõudepesumasin.
  • Kui nutiseadme akulaadija parasjagu laadimisega ei tegele, tuleb see vooluvõrgust lahti ühendada. Ohutu pole ka nutiseadme ööseks laadima jätmine. Kasvav trend on, et inimesed tellivad netist suvalistest kohtadest hea hinnaga nutividinaid, pole aga sugugi kindel, kas need ka ohutusnõuetele vastavad.
  • Lapsed vaatavad multikaid sageli tahvelarvutist või nutitelefonist ja pärast kasutamist pistavad selle padja alla või voodiriiete vahele, kus seade võib üle kuumeneda. Räägi lapsele tahvelarvuti ja nutiseadme ohutusest.
  • Veendu, et su kodus poleks lahtisi elektrijuhtmeid ega katkisi pistikupesi. Pikendusjuhtmed on mõeldud ainult ajutiseks kasutamiseks! Hoiduda tuleb pistikupesade ülekoormamisest ning juhtmete peale raske mööbli paigutamisest.
  • Ära unusta, et vesi ja elekter ei käi kokku. Kui kasutad vannitoas fööni, lokitange, sirgendajat vm, siis ole eriti ettevaatlik.
  • Tikud ja küünlad peavad olema lastele kättesaamatus kohas. Küünlaid tohib põletada ainult järelevalve all. Jälgi, et lapsed ega koduloomad ei saaks end küünla lähedal ohtu seada. Küünal olgu mittesüttival alusel, selle ümbrusest tuleb ära võtta kergesti süttivad kaunistused.
  • Vaata üle küttekolded, et nende vahetus läheduses poleks mööblit, vaipa, küttepuid, paberit vm. Kord aastas kutsu korstnapühkija, kes aitab ahjud, pliidid, lõõrid, korstnad puhastada ning oskab neis näha võimalikke kahjustusi, mida ise ei pruugi märgata.
  • Räägi pereliikmetega, kuidas toimida tulekahju korral. Kui juhtub õnnetus, peab liikuma ohutut teed pidi majast välja, ühiselt kokku lepitud kogunemiskohta. Otsustage, kus hoiate välisukse võtit, ja hoidke seda alati seal (soovitatavalt ukseluku sees või kohe selle kõrval). Inimesed on jäänud oma koju tulelõksu, kuna ei suuda paanikas võtit leida või ei saa tule leviku tõttu seda enam kätte. Veelgi parem on paigaldada uksele nn libliklukk.
  • Vannitoas kuivata põrandale valgunud vesi, vältimaks libisemist ja kukkumist. Trepid olgu varustatud käsipuu ja piiretega.
  • Ole ettevaatlik kuumade vedelikega. Väikelapse puhul on eriti kriitiline kümnes elukuu (mõnel varemgi), mil ta hakkab end jalule upitama ja asju avastama. Pliidil süüa tehes pööra pottide ja pannide käepidemed nii, et laps ei saaks neid kätte ning sa ise kogemata endale midagi peale ei tõmbaks.
  • Pane lapsele kättesaamatusse kohta nõudepesumasina tabletidgeelkapslid jm kodukeemia. Värvilised, komme meenutavad tabletid ahvatlevad lapsi. Kodukeemiat ei soovitata hoida kraanikausi all kapis, kus laps sellele hõlpsalt ligi pääseb.
  • Vaata kriitilise pilguga üle lapse mänguasjad: paljudes on pisikesed ümmargused patareid. Maailma avastav laps võib neidki suhu pista ning sattuda lämbumisohtu või saada mürgistuse.
  • Paiguta ravimid sinna, kus laps neile ligi ei pääse. Kahjuks on vanemad põhjustanud lastele ja iseendale mürgistusi ka sellega, et pole korralikult lugenud ravimiinfot ja on manustanud rohtu tunde järgi. Probleemiks on ka säilitustähtaja ületanud ravimite kasutamine.
  • Igas kodus peab olema suitsuandur (kohustuslik alates 2009. aastast), mis tuleb paigaldada lakke.
  • Soeta koju ka tulekustuti ja tuletekk. Mõlemad on head abimehed just köögis, kui toit läheb põlema vms. Tee endale selgeks, kuidas kasutada tuletekki ja millise tulekahju puhul missugust tulekustutit. Rasvapõlengu korral on oluline mitte kustutada seda veega! Kui algul põleb ainult kuuma õliga pann, siis pärast veega “kustutamist” on leekides kogu köök!
  • Kui kodus on ahiküte või gaasiseadmed, tasub koju seinale paigaldada vinguandur, mis aitab tuvastada eluohtlikku vingugaasi. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning tapab salaja. Olukordi, kus ootamatut halba enesetunnet ei osata sellega seostada, on olnud palju.
  • Teadvusta endale, mida teed, ära ole hooletu! Olles mõtetega mujal, võid kogemata teha mõne saatusliku liigutuse, näiteks toppida käe töötavasse blenderisse või kohviveskisse.
  • Vaata üle asjade paigutus kodus. Aseta raskemad esemed alati madalamatele riiulitele. Küll on juhtunud, et kapi kõrgeimalt riiulilt püütakse kätte saada rasket vaasi, mis on libisenud sõrmede vahelt vastu pead. Vähem tähtsad ei ole ka kõikvõimalikud sisustuselemendid, näiteks maalid või peeglid seintel – veendu, et oled paigaldanud need kindlalt.

VÄLJAS

  • Kodutiik on väikelapsele äärmiselt ohtlik! Piira koduaia tiik taraga või aja veesilm kinni. Ohtlikud on ka veega täidetud avatud kastmistünnid ja muud veeanumad.
  • Veendu, et batuut oleks korralikult kinnitatud ning sellel hüpates ei seataks ohtu end ega teisi. Kui rendid batuudi, siis kontrolli ikkagi selle turvalisust. Arvesta kindlasti ilmastikutingimustega.
  • Kontrolli üle jalgrattarularulluiskude korrasolek. Veendu, et laps kannaks kiivrit ja vajadusel muud kaitsevarustust ning tunneks liiklust. Ole ise kiivri kandmisega eeskujuks.
  • Grillides pea silmas, et süütevedelik ja tikud ei satuks väikelaste kätte, ja jälgi grillimisel ohutusnõudeid.
  • Selgita lapsele, et kulu põletamine on keelatud. Päästjad saavad koolipäevade lõpus palju väljakutseid koolide lähedusse, kuna õpilased on süüdanud kulu.
  • Kontrolli, et garaažiukskeldriuks vm oleks töökorras, et keegi ei saaks nende vahele ega alla lõksu jääda. Õnnetusi juhtub ka koduaia väravas, tänaval või heki taga. Räägi oma lapsega ohtudest!
  • Aiatöid tehes ole ettevaatlik tööriistadega. Muru niites, trimmerdades või puid saagides hoia käed eemal masina liikuvatest osadest.
  • Veendu, et abiruumid, nagu kuur, saun jm, oleksid korras ning seal poleks midagi, mis võib põhjustada tulekahju. Bensiini, värve, lahusteid peab hoidma eemal kütteseadmetest. Kui midagi lekib, tuleb pind kohe puhastada. Hoidu kergesti süttivate materjalide ladustamisest neis ruumides.
  • Tee koostööd naabritega. Väga sageli helistab hädaabinumbril 112 naaber, kes avastab ohtliku olukorra ning on arvatavasti esimene abi osutaja.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2017. aasta mainumbris.

Loe ka neid lugusid