Jaga:     
Elustiil

TRENNIBLOGI | Uus aasta, uus mina?!

Mida ma õppisin eelmisel aastal? Et vanale koerale saab uusi trikke õpetada küll. Kui trennivihkajast sai trennikaifija, siis mida veel on võimalik valutult muuta?

Harva on sellist aastat, kus 1. jaanuar ja esmaspäev langevad samale päevale. Korraga „alustan uuest nädalast“ ja „alustan uuel aastal“. Teisipäeva õhtul otsisin tunniplaanist välja, et järgmisel varahommikul minna Nike Training Clubi trenni. See võis olla kuu aega tagasi, kui lubasin, et ma mingil juhul ei läheks varahommikul trenni – liiatigi, kui teen trenni tervise üldseisundi parandamiseks, siis miski ei paranda ju tervist nii palju kui uni.

Noored praktikandid alati küsivad: „Mis on sinu edu saladus?“ (täpselt sellises sõnastuses!). „Ma pole viis aastat äratuskella kasutanud.“ Tähendab, et ma ärkan igal hommikul siis, kui uni on täis, ja kui on vaja varem ärgata, siis lähen lihtsalt varem magama. Mõte hommikul 7:30 ärkamisest selleks, et trenni minna tundus absurdne. Olen alati õhtuti käinud, puhkuse ajal lõunal ja siis kohe koju. Ma pole kunagi spordiklubis duši all käinud.

Absurdselt kaua võtab aega esimese trennikoti pakkimine. Proovin ette kujutada, mis järjekorras mida teen. Vaatan välja trammiplaani, mis kellane tramm õigel ajal Balti jaama jõuab, otsin internetist, kus seal MyFitness üldse asub, panen hommikuks toolileenile valmis puhtad trenniriided, kotti kontorikleidi, sukad ja puhta pesu. Kirjutan isegi Instagramis homset trenni reklaamivale võõrale supertreenerile Sandra Rajule, et tulen – siis tundub väiksem võimalus hommikul ennast alt vedada ja sisse magada. Öösel olen äratuskella pärast nii ärevil, et ei maga pea üldse.

Hommikul ärkan enne kella, siis järgmine mure: kõht veel tühi pole, aga ühest hommikusest jooksmisest tean, et tühi kõht ja trenn minu jaoks kokku ei jäi. Haaran tee peale kaasa rukkipala viilu juustuga ja nosin seda kõndimise pealt.

Saali astudes küsib treener Sandra kohe, mis mu aasta trennieesmärk on, ning tutvustab mulle ainsat teist inimest saalis – tema võttis 10 kuuga 35 kg alla. Midagi ei oska ma selle peale öelda. Ainus mõõdetav eesmärk on ehk aasta ringi oma praegustesse riietesse ära mahtuda, sest see on ainus põhjus, miks mulle ei meeldi juurde võtta – oled 15 aastat hoolikalt oma riidekappi kureerinud, leidnud ühelt reisilt selle seeliku, kelleltki Eesti disainerilt tolle kleidi, lõpuks on sul kodus väike hulk riideid, milles tunned end hästi; kui kaalus palju juurde võtta, kust sa võtad aja ja raha, et kõik asjad uuesti osta?

Aasta kolmanda päeva 8.30 alanud trennis oli meid seitse. Päris mõnus oli hommikut alustada jooksmise, hüppamise ja valju hea muusikaga. Kordagi ei olnud tunnet, et appppiiiii, mida ma küll mõtlesin, või et ei jaksa enam. Ja kui mõnus päev otsa tööl arvuti taga istuda, kui tead, et oled hommikul sellise asja ära teinud! Uue aasta lubadus käia 3 korda nädalas trennis IGA nädal on kursil – käisin ka neljapäeva lõunal, nüüd veel vaja nädalavahetusele üks treening mahutada.

Muide, NTC Challenge algab 15. jaanuaril, loosungiks seekord Just Don’t Quit – lihtsalt ära jäta oma uusaastalubadusi pooleli. Tule ka!

Loe ka neid lugusid