(PantherMedia/Scanpix)
Jaga:     
Elustiil

TEISTMOODI EMADUS: "Otsustasin kuulutusele vastata ja kandideerisin SOS-emaks"

Liivi vastas töökuulutusele ja kandideeris emaks, Karin aga sai lapsed armastatuga kaasavaraks. Erilised emad on nad mõlemad. Ühed paljudest.

Kui Hunt Kriimsilmal on üheksa ametit, siis emal on neid kamaluga rohkem. Ta on hoidja, õpetaja, kokk, arst, kangelane, parim sõber, kaitsja, nõunik, suhtekorraldaja, õlg, mille najal nutta, ja pastor, kellele pihtida. Hea ema on supernaise sünonüüm.

Mõned tavatsevad öelda, et naisest saab tõeline naine alles siis, kui ta on sünnitanud. Üllas mõte, kuid mitte alati nii mustvalge. Nii nagu elulõngast ei koo vaid ühte mustrit, pole ka emaduse mõiste vankumatult kivisse raiutud. Karin* (39) on ema, kes seda sõnaraamatu järgi pole, Liivi (53) aga kasvatas oma lihased lapsed suureks ning hakkas siis n-ö elukutseliseks emaks.

Ootamatult emaks

Teekond Juuru SOS Lastekülla kulgeb raagus puude ja kevadeootuses põldude vahelt. Sõidame külla Liivile, kes on viimased kolm aastat olnud SOS-ema, hoolitsedes viie võõra lapse eest, kellest neli on ka bioloogiliselt õed-vennad. Punases puitmajas ootavad ees Liivi, ahjusoe õunakook ja tiigrikasukaga kass, kõrvu hiilib klassikaline muusika. Enne ema ametisse asumist töötas Liivi muusikaõpetajana ning üritab seda armastust ka lastele edasi anda. Naerusuisel naisel on ka kaks bioloogilist tütart (23- ja 25aastane) ning abikaasa, kes elab Läänemaal. Lastekülla tõi ta ängistav paigalseis.

“Feng shui ütleb, et 49. eluaastaks peab inimene teadma, mida ta oma järgmise eluga teha tahab. Mina tundsin, et olen ummikteel oma mugavustsoonis. Ma ei arenenud,” meenutab Liivi. Siis potsatas nõutu naise postkasti SOS Lasteküla kuulutus, milles otsiti abilisi ja perevanemaid. “Esimene kord lasin selle silmist mööda. Teine kord samuti. Kolmandale kuulutusele otsustasin vastata ja kandideerisin SOS-tädiks.”

Kolm kuud hiljem sai ta vastuse, kus teda kutsuti perevanemaks. “Ega ma pikalt mõelnud. Olen elus palju erinevaid ameteid proovinud. Kui lapsed olid väikesed, siis läksin lasteaeda muusikakasvatajaks, edasi kooli õpetajaks. Muusikuna olen laulnud ja pilli mänginud nii pidudel kui ka matustel. Viimased 10–15 aastat olen tegutsenud ka ilmaliku matjana,” üllatab Liivi, kelle sobivus hoolitsejaks on ilmselge. “On väga vähe asju, mis suudaks mind endast välja viia,” lausub ta.

Uus suur pere

Liivi usub, et valiti keerukasse ametisse, kuna tema resümees on lastega töötamisel oluline roll. “Haridus hariduseks – sa pead olema inimesena selleks tööks valmis. Sul peab olema energiat ja jõudu, tahtmist midagi anda. See amet sobib, kui oled leidnud tasakaalu. Kui sa pole oma sisemist mina paika saanud, siis on keeruline vastu pidada. Lapsed võivad nõelata ja kui iga torge viib endast välja, on raske. Siia kolimine on 100% elumuutus.”

Enne tööleasumist tuleb tulevasel perevanemal läbida kolm kandideerimisvooru, praktika ning mitmeid koolitusi, mis valmistavad rolliks ette. Liivi nendib, et tema enda pere tuli elumuutva otsusega kiirelt kaasa. SOS-ema kolib elama laste juurde, pere ja sõbrad võivad tal külas käia.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu

Loe ka neid lugusid